Maitsev jäätis

Lisaks soojadele päikesekiirtele annavad kevade algusest märku ka pikemad järjekorrad jäätiseleti ja –külmikute ümber. Pulgajäätistest pehme jäätise ja jäätisepallideni – keegi meist ei suuda vastu panna šokolaadi, maasika või pähklijäätise võrratule maitsele. Nende kevadiste mõtete taustal oleme kokku kogunud 11 vähetuntud, kuid huvitavat fakti jäätise kohta, mis võivad sind üllatada.

  • Kas teadsid, et jäätise ajalugu ulatub Vana-Hiinasse? Omaaegsed valitsejad lasid ehitada suuri kaevikuid jää hoiustamiseks ning kuulduste kohaselt pidasid nad väga kõrgelt lugu maitsestatud jääst. Euroopas lasid Rooma keisrid samal ajal omale Apenniinidest lund ja jääd tuua. Tänu jooksupoistele said valitsejad nautida oma jäiseid maiustusi koos puuviljade, mee ja roosiveega. Tõtt-öelda ei erine see tänapäevast kuigivõrd.
  • Maailma esimene pulgajäätis patenditi Ameerikas 1923. aastal. Selle leiutas limonaadiärimees Frank Epperson, kes väitis, et tuli sellele mõttele täiesti juhuslikult, kui ta jättis 1905. aastal sügavkülma limonaadiklaasi, milles oli teelusikas. Maitsev jooks jäätus üleöö ning hommikuks oli tekkinud maailma esimene pulgajäätis. 1923. aasta 9. oktoobril patenteeris Eppersoni kaasmaalane Harry Burst vaniljejäätise, mis oli kaetud šokolaadikihiga.
Jäätisekohvik
  • Pehme jäätis nautis suurt populaarsust 1970- ja 1980-ndatel aastatel. Seda tüüpi jäätisel oli omamoodi hügieeniprobleem – kuna jäätise valmistamisel kasutati tooreid mune, siis jäid paljud inimesed selle söömisest haigeks. Tänasel päeval ei sisalda pehme jäätis enam mune, vaid spetsiaalsed masinad kasutavad hoopiski pastöriseeritud aseainet.
  • 19. sajandil müüsid paljud Itaalia immigrandid jäätist mõnest kaubikust või oma koduaknast. Nende ette asetati sageli hunnikus laudu, et kliendid ulatuksid paremini akendeni. Nõnda tekkisidki esimesed jäätisekohvikud.
Dolomiitide mäestik
  • Valdav osa Saksmaal tegutsevatest Itaalia jäätise tootjaist pärinevad Val Di Zoldost, mis on Dolomiitides asuva oru nimi. Seetõttu on ka „Dolomiti“ väga levinud nimi Saksamaal tegutsevate jäätisekohvikute seas.
  • Ameerika Ühendriikides on vaniljejäätisele pühendatud päris oma tähtpäev – see on 23. juuli, mil tähistatakse „Rahvuslikku Vaniljejäätise Päeva“.
  • 1843. aastal leiutas Nancy Johnson jäätisemasina, millel oli käsitsi liigutatav vänt. See masin andis hoo sisse jäätise tootmisele.
Vaniljejäätis
  • Baltimore’ist pärit meier Jacob Fussell avas maailma esimese tööstusliku jäätisetehase 15. juunil 1851 asukohaga Seven Valleys, Pennsylvania.
  • Kuigi maailma esimese jäätisekoonuse päritolu ei ole päris selge, leiab New Yorki Moodsa Kunsti Muuseumist 1896. aastast pärit koonuseid, mille autoriks on Italo Marchioni. 1902. aastal omistati Manchesteris Antonio Valvonale esimene patent, mis andis talle õiguse toota mehaanilisel moel koonuseid jäätise tarbeks.
Pulgajäätis
  • Endine Suurbritannia peaminister Margaret Thatcher kuulus arendajate meeskonda, kes leiutas pehme jäätise.
  • Skandinaaviamaad (Soome, Rootsi ja Norra) on Euroopa suurimad jäätisesööjad, sest just neis riikides tarbitakse kodaniku kohta keskmiselt kaksteist liitrit jäätist aastas. Moodsa jäätise sünnikodus, Itaalias, on aastane tarbimine 5,5 liitrit ühe elaniku kohta.
// Print