Toidutootjad soovitavad sügavkülmutatud toitu -18 kraadi juures säilitada. Loe edasi, et teada saada, miks on see nii ning kuidas on temperatuuri määramisega seotud puu- ja juurviljakasvatajad Ameerikas.
Kas mäletad veel aega, mil soetasid oma esimese külmiku või sügavkülmiku? Mõned aastad tagasi otsis mu sõber omale uut sügavkülmikut. Müügimees tegi talle pea täiusliku tooteesitluse – rääkis selle parimatest omadustest ning kiitis kõikvõimalikke funktsioone taevani. Jutu käigus mainis kaupluse töötaja, et sügavkülmiku temperatuur peaks olema seatud -18 kraadile. Kui mu sõber aga uuris, miks on see nii, jäi müügimees vastamisega jänni. Nõnda ei jää meil täna üle muud, kui ise sellele küsimusele vastus leida.
Siis, kui moodsad sügavkülmad müügile tulid, peeti -10 kraadi sobivaks temperatuuriks, mille juures külmutatud toitu hoiustada. Aja möödudes jõuti aga järeldusele, et veelgi madalamad temperatuurid sobivad toidu hoiustamiseks veelgi paremini. 1930. aastate lõpus algatasid Ameerika puu- ja juurviljakasvatajad kampaania, milles nõuti uue standardi seadmist 0°F (võrdne -17.8°C kraadiga) juurde. Niisuguse ettepaneku aluseks ei olnud seejuures mõni teaduslik uuring, vaid pigem asjaolu, et null on ilus ümmargune number. Alles tükk aega hiljem sai -18°C-st standard ka Euroopas.
1989: Euroopa Komisjoni külmutatud toidu direktiiv
1964. aastal soovitas IIR ehk Rahvusvaheline Külmutamise Instituut määrata külmutatud toidu hoiustamise temperatuuriks -18°C. Nii riiklikud kui ka rahvusvahelised komisjonid nõustusid selle ettepanekuga ning võtsid temperatuuri kasutusele erinevate standardite, normide ja seaduste näol. 1967. kasutusele võetud tegevusjuhise põhjal koostas Euroopa Komisjoni oma direktiivi, mis sätestas alates 1989. aastast, et külmutatud toitu tuleb hoiustada vähemalt -18°C juures.
Lühidalt öeldes aitab toidu külmutamine aeglustada kõikvõimalike reaktsioonide kiirust ja mikroorganismide levikut. Samas ei saa väita, et keemilised reaktsioonid üheselt aeglustuksid temperatuuri langetamise tõttu (kuigi võib leida samasusi Van’t Hoffi reegliga, mille kohaselt keemiliste reaktsioonide kiirus kahekordistub iga kord, kui temperatuur tõuseb 10 kraadi võrra).
Eksperdid on avastanud, et paljude puuviljade ja köögiviljade reaktsioonikiirus on kaks kuni kolm korda aeglasem, kui neid hoiustada temperatuurivahemikus -30 kuni -18 kraadi. Tundlike ainete puhul tähendab see, et nende vitamiinisisaldus kahaneb kõrgetel temperatuuridel märgatavalt kiiremini. Kui hoida näiteks köögivilja -12 kraadi juures, siis ühe aasta vältel jääb alles vaid 20% C vitamiini kogusest, mis jäänuks alles siis, kui hoiustada köögivilja -18 kraadi juures.
Mida külmem on keskkond, seda parem on külmutatud toidu kvaliteet. Kuna jaheda keskkonna hoidmine kulutab energiat, siis on -18°C ideaalne tasakaalupunkt, mille juures on energiakulu optimaalne ning toit püsib värske.
Kas teil on selle artikli kohta küsimusi või kommentaare? Kirjutage meile! Kasutage allpool olevat kommenteerimisvõimalust või kasutage arutelu alustamiseks või sellega liitumiseks Facebooki.
