„Raputades, mitte segades“ – need kuulsad sõnad kostusid James Bondi huulilt, kui ta tellis omale lemmikjooki, kuid kas me peaksime neid sõnu järgima?
Tänu härra Bondile on Martinist saanud ilmselt kõige kuulsam kokteil filmiajaloos – isegi need, kes pole seda kunagi proovinud, on teadlikud, kuidas 007 seda alati tellib.
Väheteada on aga fakt, et professionaalsed baarmenid suhtuvad teatava skepsisega kuulsa joogi valmistusmeetodiesse. Joogikunstnike seisukohast valmistatakse klassikalist Martinit alati jääga segades ning seda ei raputata mitte kunagi šeikeris. Selleks on kaks peamist põhjust:
- Esiteks, Martini peab alati olema läbipaistev. Kui seda raputada, siis jää puruneb ning see kipub kahandama joogi läbipaistvust mõneks ajaks.
- Teiseks, raputamine kiirendab jää sulamist ning vesi muudab joogi maitseomadusi.
Sellest hoolimata jääb saladuseks, kas Bondi tegelaskuju autor Ian Fleming lasi 007-l kokteili just sel moel tellida pelgalt ükskõiksusest või soovis Fleming, et agent paistaks massi seast paremini välja. Samuti oli Jamesile omane tellida „Vodka Martinit“, kus üks põhikomponente, milleks on aromaatsete maitseomadustega džinn, asendatakse neutraalsema maitsega viinaga. 1953. aastal ilmavalgust näinud novellis „Casino Royale“ oli Bondi joogiks hoopiski „Vesper Martini“, kus segatakse kokku nii viin kui ka džinn. Tänapäeval on sellest joogist saanud tõeline klassik.
Kõige uuemas Bondi linateoses, mis kannab nime „Spectre“, tellib salaagent omale aga „Dirty Martini“, mis on kaunistatud rohelise oliiviga ning millesse on segatud sisse pisut soolvett – õigemini raputatud.
Kui sulle meeldis see postitus, siis kaalu meie uudiskirjaga liitumist! Võib-olla on sul mõni küsimus selle postituse kohta. Sel juhul kirjuta meile! Kasuta kommentaarivälja artikli all või ühine vestlusega meie Facebooki lehel.
Autor: Frank Kämmer
