Rosé vein

Rosé vein on kahtlemata populaarne nüüd, mil soojad suvekuud on meieni jõudnud. Kuid mis rosé vein täpsemalt on ning kuidas seda valmistatakse? Seda uurime lähemalt.

Rosé-st ei ole võimalik mööda vaadata, kuna see on kõikjal … veinibaarides, restoranides, bistroodes, suveterrassidel ja aiapidudel – võime öelda, et „roosa“ on taaskord moes. Ning on igati mõistetav, miks see on nii: kui sa soovid värskendavat ja igaks puhuks sobivat veini, mis oleks kergem ja lustakam alternatiiv punasele, siis rosé-d on praegusel ajal raske üle trumbata. Aga kuidas seda veini üldse valmistatakse? Üsnagi levinud on arusaam, et rosé on lihtsalt segu valgest ja punasest veinist, mis on saadud erinevate viinamarjade ühisest pressimisest. Paraku pole asi niivõrd lihtne ning veinimeistrid ei tohigi veini sellisel moel valmistada – vähemasti siis, kui nad soovivad, et jook kannaks rosé nimetust.

Rosé vein: kummutame müüte

See võib olla mõneti üllatav, kuid rosé veini valmistatakse tegelikult samadest tumesinistest viinamarjadest, mida kasutatakse ka punaste veinide valmistamisel. Kuna marjade mahl on pea alati hele ja kohati isegi värvitu, siis tekib küsimus – kust saadakse punane värv? Vastus on lihtne – punane ja sinine pigment saadakse marja koorest, mitte mahlast.

Selleks, et mõista rosé veini valmistamist, peame esmalt lähemalt vaatama punase ja valge veini valmistamise protsessi. Punase veini valmistamisel mahl ja viinamarja koor käärivad koos ning selle tulemusel annavad nad joogile omase värvi. Valge veini valmistamisel käärib aga üksnes mahl.

Punase veini valmistamiseks kasutatav pigment eraldub viinamarja koorest käärimise ajal nädalate jooksul. Kui teha seda aga vaid mõni tund, siis eraldub väga vähe värvainet viinamarjade koorest. Rosé veini valmistamisel kasutatakse seda oskuslikult ära ning nõnda on veinimeistril täielik kontroll joogi värvuse üle. Niipea kui mahl on võtnud kergelt punaka  tooni, pressitakse see läbi ning suunatakse teise vaati, kus jätkub käärimine, kuid nüüd juba ilma koorteta. Tulemuseks saadaksegi rosé vein. Nii et kokkuvõtlikult saame rosé veini nimetada punaseks veiniks, mille käärimisel on koori vaid väga lühikese aja jooksul viinamarjamahlas hoitud.

Kas rosé võib olla valge ja punase segu?

Jah, võib küll! Roosat veini valmistatakse ka sel moel, kus valgele veinile lisatakse vähesel hulgal punast. Sel moel valminud veine ei tohi aga nimetada rosé-deks. Saksamaal nimetatakse sääraseid veine „Rotling“-uks ning väga tuntud seda sorti veinid on Schillerwein ja Rotgold.

Samas eksisteerib üks erand ning selleks on rosé šampanja. Nimelt võib šampanja puhul kasutada nimes sõna rosé ka siis, kui jook on loodud kahe veini segamise teel. Väga paljud Chardonnay-st valmistatud rosé šampanjad on saanud oma värvi just sel moel, kuid kallimad tootjad eelistavad traditsioonilisemat meetodit, kus värvus saavutatakse lühiajalise mahla ja koore kontakti tulemusel.

Kui sul on küsimusi või kommentaare selle artikli kohta, siis anna endast märku! Kasuta kommenteerimisvõimalust artikli all või ühine vestlusega meie Facebooki lehel!

// Print